Metsaraiest ja metsaseadusest

Metsamaakler Harry Järmut räägib sellest, et kas Eestis raiutakse metsa liiga palju ning lisaks ka lähemalt metsaraiest ja metsaseadusest. Milline on igapäevaselt metsamajanduses tegutseva tippspetsialisti kommentaar päevakajalistele küsimustele, seda saate alljärgnevalt lugeda.

Kas Eestis raiutakse metsa liiga palju?

Ei raiuta liiga palju, võiks raiuda palju rohkem, sest raiutavad metsad on küpsed ja vajavad majandamist. Väärtuslikumaks need enam ei kasva, pigem vastupidi. Ega siis noort metsa lagedaks ei raiuta, vaid ikkagi metsa, mis on raieküps ja vajab raiet.

Küsimus ei peaks olema niivõrd raie piiramises, vaid nõudes raielangi uuendamiseks. See tähendab seda, et seadusega võiks nõuda peale metsaraie teostamist ka metsamaa uuendamist ehk siis istikute istutamist. Mitte ei jäädaks ootama okaspuu osakaalu looduslikku uuenemist. Lehtpuudega uueneb metsamaa tänu juurevõsudele ja looduslikule seemendamisele oluliselt kiiremini.

Miks näeb raielangil rinna kõrguselt maha saetud puutüvesid?

Kuna enamus raietöid tehakse talvisel ajal, siis on valdavaks põhjuseks lumekihi paksus. Teine põhjus on see, et tihtilugu kasvavad puud välja ühest juurekavast ja siis ei mahu harvesteri lõikepea neile maapinna lähedalt lihtsalt vahele.

Kõnealust probleemi saab vältida sellisel moel, et saemehed teevad harvesterile probleemsed langid eelnevalt puhtaks aga kahjuks on tänapäeval kulude kokkuhoiuks raielankidel enamasti ainult harvester.

Selge on see, et raietööde läbiviija eesmärk on ressurss täies mahus ära kasutada, mitte metsa maha jätta. Kui metsa peaks midagi maha jääma, siis on selleks ka konkreetsed põhjused.

Mida arvata raiete tulemusel tekkivast „malelauast“, mis on eriti kõnekas maapinda ülaltpoolt vaadeldes?

metsa uuendamineSeeläbi soodustatakse metsa looduslikku uuenemist (seemendamist) ning kasvama jäetud metsatukad pakuvad varju ka loomadele ja lindudele, kes antud piirkonnas elama või pesitsema on harjunud.

Teiseks põhjustab seda muidugi käesolevast metsaseadusest tingitud olukord, kus metsaomanik sõltub naabri raietegevusest. Toome näite, et kui teie oma metsas seitse hektarit lagedaks olete raiunud, siis naaber ei saa oma kinnistul ennem raietöid teostada, kuni teie mets uuenenud on.

See tähendab aga seda, et teie metsamaal peab kasvama noorendik, mis on vähemasti 0,5 – 1,5m kõrgune (olenevalt puuliigist) ning koosnema kasvukohale sobivast puuliigist või -liikidest.

Viljakatel maadel võib see aega võtta kaks kuni kolm aastat aga on ka alasid, kus mets ei uuenegi. Peale kasvab sarapuu- või vaarikavaõsa ja naaber peab naljaga öeldes teie raielangi ise täis istutama, kui ta tahab oma metsa raiuma hakata.

Mida arvata metsaomanikest, kes oma metsa ei majanda?

See oleneb suuresti konkreetse metsa seisukorrast. Kui mina olen oma metsas raie teostanud ja sinna uue metsakultuuri peale istutanud, siis halvas seisukorras naabri mets mõjub minu arenevale metsakultuurile väga halvasti.

Nagu kõik elusorganismid, kannab ka mets endas parasiite ja haigusi. Eriti naabri tuulemurrus või jalal mädaneva metsa puhul. Sellisel juhul kanduvad parasiidid ja haigused ka minu tervesse metsanoorendikku.

Teada on näiteid, kus peale 2005. aasta jaanuaritormi sunniti metsaomanikke likvideeridma tormikahjustusi, et need ei mõjutaks naaberkinnistute elujõulisi metsi.

Mis siis majandamata metsast lõpuks saab?

Mets hääbub, ehk siis mädaneb ja tuul teeb oma töö. Seejärel kasvab esmalt välja muidugi lehtpuumets. Kui seemendavaid okaspuumetsi naabruses ei ole, siis võivad nende puuliikide seemneid tuua nii linnud, kui ka loomad.

Mõne aasta pärast leiame vohava lehtpuutaimestiku seest ka okaspuu taimi, mis võtavad võimust siis, kui lehtpuumets on oma küpsuse saavutanud ning maha hakkab langema. Soodsa pinnase korral hakkab seejärel taastuma okaspuumets, mis ei lase läbi enam piisavalt valgust, et uuesti arenev lehtpuumets saaks esile pürgida. Kui aga okaspuud taas vananevad, hakkab tsükkel jälle otsast peale.

Kui metsaomanik tahab okaspuude osakaalu tähtsust metsas suurendada, siis oleks vajalik soovitud puuliik peale raietegevust metsamaale istutada ning vohava lehtpuistu osakaalu võsaraie näol piirata.

Miks raietegevuse vastu tänaval plakatitega meelt avaldatakse?

Ega metsaomanikud tänaval plakatitega ei vehigi. Plakatitega vehivad inimesed, kes ise ei ole metsaomanikud!

Näiteks on üks Eesti muusik avaldanud avalikus meedias suurt nördimust, kuna tema maamaja ümber teostati raietöid ja selle tulemusel ei tunne ta enam, et elaks metsas. Aga kui ta oleks lisaks maamajale ka seda ümbritseva metsakinnistu ära ostnud, siis ei oleks põhjust sellest rääkida. Kuna ta seda ei teinud, siis on ju mets kellegi teise oma, kes majandab seda oma parima äranägemise järgi ning toetub selles tegevuses kehtivale metsaseadusele.

1920. aastatel oli metsa pindala väiksem ja võideldi hoopis metsastamise vastu?

metsaraiest ja metsaseadusestSel ajahetkel ei müüdud meie poodides Hispaaniast pärit kurki ega Egiptuses kasvatatud kartulit. Tähendab, et põllumaal oli suur osatähtsus. Võibolla isegi suurem, kui metsamaal. 

Hilisemal Nõukogude ajal tegeleti Eestis samuti aktiivselt põllumajandusega. Paljud meie isad teavad ju rääkida meeleolukaid lugusid sellest, kuidas Leningradi turul enda kasvatatud kultuuridega kauplemas sai käidud.

Tänapäeval on kohaliku põllumajanduse osakaal vähenenud ning selle maa on ajapikku enese alla haaranud mets. Vaadakem kasvõi Võrtsjärve ümbrust. Olen ise sealtkandist pärit ja mäletan, et toonastel viljakatel kolhoosipõldudel vohavad tänapäeval täies elujõus kuusikud ja kaasikud.

Seega on metsa pindala tõesti viimastel aastakümmnetel oluliselt kasvanud. Tänaseks päevaks on suur osa sellest metsast küpseks kasvanud ja majandusmetsade eesmärk ongi arendada majandust. Metsade raiumine jätkub senikaua kui inimkond tarbib puidust valmistatud materjale ja tooteid.

Kuhu need teedel veerevad puidukoormad lõpuks jõuavad?

Paberipuu jõuab suures osas sadamatesse ja laevatatakse sealt Soome ning Rootsi paberitööstustesse. Okaspuu ümarpalgi osakaal ei ole sealhulgas väga suur, kuna Eestis on suured saeveskid, kes seda sortimenti kohapeal vajavad. Vähemväärtuslik või liialt peene diameetriga materjal töödeldakse samuti siinsamas puiduhakkeks ja seda kasutatakse peamiselt küttematerjalide tootmises.

Milliseid kitsaskohti võiks kehtivast metsaseadusest välja tuua?

Esmalt räägiks siis näiteks veekaitsevööndist. Veekogude ääres on raie teostamisel nõue, et kümne meetri ulatases veekogu kaldajoonest tuleb metsa majandada püsimetsana. See tähendab, et lageraie on keelatud! Seda siis selleks, et mitte häirida veekogudes ja nende ümbruses elutsevate eluvormide harjumuspärast elutegevust. 

Tihtilugu on aga tegu küpse metsaga, mis peale ümbritseva tuulevarju pakkunud puistu eemaldamist peatselt ise sinna jõkke langeb. See omakorda tekitab voolavates veekogudes voolutakistusi ning hullemal juhul ka piirkonda hõlmavatel maadel üleujutusi. Lisaks muidugi kaldajoone muutumisel tekkiv mõju kohalikule ökosüsteemile.

Teise näitena lubab tänane sanitaarraie kord teil küll haigeid puid metsas maha raiuda, kuid ei võimalda ligipääsuteede rajamist. Kuidas te oma küttepuud siis metsast kätte saate? Lisaks meenutame juba eelnevalt kirjeldatud olukorda, kus naaber sõltub naabri raietegevusest ja seeläbi võib tekkida olukord, kus peate naabri raielangi täis istutama, et ise oma metsa raiuma hakata.

Lõpetuseks üks eriti kurioosne näide, kus teede ja sildade säilimise nimel on seatud metsaveokitele kaalupiirang 44 tonni. Aga kui metsafirma selle ülekaalus veoki eest riigile raha maksab, siis võib see liigelda täismassiga ~52 tonni. Kas see tähendab siis seda, et raskem kui 44 tonni kaaluv masin lõhub teekatteid ja kujutab ohtu sillakonstruktsioonidele aga kui te selle eest riigile maksate, siis ei mõju selle masina kaal enam meie teededele sugugi? Siin on küll midagi väga valesti!

Olen juba pikka aega metsanduses töötanud ja näinud, et iga valitsus teeb metsaseaduses teatud muudatusi. On üsna selge, et kunagi ei ole kõik osapooled nende otsustega rahule jäänud ega vist jäägi.

Kas meie kui metsarahva identiteet on ohus?

Tänane raietegevus ei ole midagi enneolematut. Kui mets on küps, siis võib seda majandada! Pöörakem rohkem tähelepanu metsa uuendamisele ja hooldamisele peale raiet ning teie lapselapsed teenivad sellest metsast taaskord tulu!

Peale raietööde teostamist taas-istutage raiutud puuliigid ja hoolitsega selle eest, et pealekasvav võsa saaks eemaldatud. Inimese abi on sellistel juhtudel ainult tervitatav ning kiirendab metsa uuenemist.

 

 

Samal teemal:

Metsa müük ja tulumaks aastal 2020
Kuidas müüa metsa?
Metsamaa ja metsa hind aastal 2020
Raieõiguse müük fikseeritud hinna või väljatuleku alusel
Metsa uuendamine on metsaomaniku kohustus
Metsamajandamiskava koostamine
Metsaraie teenus metsaomanikule

Metsamaa ja metsa ost üle Eesti
Raieõiguse ost ja metsaraie

Metsa väärtus ei ole igavene