Metsaraiest ja metsaseadusest Eestis

Alustame käesoleval hetkel palju poleemikat tekitanud küsimusega. Kas Eestis raiutakse metsa liiga palju või vähe?

Ei raiuta palju. Võiks raiuda palju rohkem, sest hetkel raiutavad metsad on küpsed ja vajavad majandamist. Paremaks nad ju enam ei kasva, pigem vastupidi. Ega siis noort metsa lagedaks ei raiuta. Raiutakse ikkagi metsa, mis on raieküps ja vajab raiet.

Küsimus ei peaks olema niivõrd raie piiramises, vaid nõudes raielangi uuendamiseks. See tähendab, et seadusega võiks nõuda peale metsaraie teostamist ka metsamaa uuendamist ehk siis istikute istutamist, et ei jäädaks ootama metsamaa okaspuu osakaalu looduslikku uuenemist.

Miks jääb paljusid raielanke vaadeldes mulje nagu oleks seal tegutsenud radikuliidihaige vanaisa, kes ei saa eriti kummarduda ning saeb puid nö. puusalt?

Kuna enamus raietöid tehakse talvisel ajal, siis on valdavaks põhjuseks lumekihi paksus. Teine põhjus on see, kui puud kasvavad ülesse ühest juurekavast. Sellisel juhul ei mahu harvesteri lõikepea neile maapinna lähedal lihtsalt vahele.

Kõnealust probleemi saab vältida sellisel moel, et saemehed teevad harvesterile probleemsed langid eelnevalt puhtaks aga kahjuks on tänapäeval raielankidel enamasti ainult harvester.

Selge on see, et raietööde läbiviija eesmärk on ressurss täies mahus ära kasutada, mitte metsa maha jätta. Kui metsa peaks midagi maha jääma, siis on selleks ka konkreetsed põhjused.

Palju tekitab küsimusi raiete tulemusel tekkiv „malelaud“, mis on eriti kõnekas maapinda ülaltpoolt vaadeldes. Mida sellisest nähtusest arvata?

Jah, seeläbi soodustatakse metsa looduslikku uuenemist ning kasvav mets pakub varju ka loomadele ja lindudele, kes antud piirkonnas on harjunud elama või pesitsema.

Teiseks põhjustab seda muidugi käesolevast metsaseadusest tingitud olukord, kus naaber sõltub teise naabri raietegevusest. Toome näite, kus teie oma metsas seitse hektarit lagedaks olete raiunud ja naaber ei saa selle tagajärjel oma kinnistul ennem raietöid teostada, kui teie mets uuenenud on.

See tähendab seda, et teie metsamaal peab kasvama noorendik, mis on vähemasti 0,5 – 1,5m kõrgune (olenevalt puuliigist) ning koosnema kasvukohale sobivast puuliigist või -liikidest. Viljakamatel maadel võib see aega võtta kaks kuni kolm aastat aga on ka alasid, kus mets ei uuenegi. Peale kasvab lepa- või vaarikavaõsa ja naaber peab teie raielangi kasvõi ise täis istutama, kui tahab oma metsa raiuma hakata.

Mida arvata sellest, et paljud erametsaomanikud ei majanda oma metsa üldse ja suuremas mahus raieid ei teosta. Mis nende inimeste metsast saab?

See oleneb suuresti konkreetse metsa seisukorrast. Kui näiteks mina olen oma metsas raie teostanud ja sinna uue metsakultuuri peale istutanud, siis halvas seisukorras naabri mets mõjub minu arenevale metsakultuurile väga halvasti.

Nagu kõik elusorganismid, kannab ka mets endas parasiite ja haigusi. Eriti naabri tuulemurrus või jalal mädaneva metsa puhul. Sellisel juhul kanduvad parasiidid ja haigused ka minu tervesse metsanoorendikku.

Teada on näiteid, kus peale 2005. aasta jaanuaritormi sunniti metsaomanikke likvideeridma tormikahjustusi, et need ei mõjutaks naaberkinnistute elujõulisi metsi.

Mis siis lõpuks ikkagi majandamata metsast saab?

Mets hääbub, ehk siis mädaneb ja tuul teeb oma töö.

Järgmises faasis hakkab reeglina arenema lehtpuumets. Kui seemendavaid okaspuu metsi naabruses ei ole, siis võivad nende puuliikide seemneid tuua nii linnud, kui ka loomad.

Esmalt kasvab välja muidugi lehtpuumets. Mõne aasta pärast leiame aga sealt vahelt ka okaspuu taimed, mis võtavad võimust siis, kui lehtpuumets on oma küpsuse saavutanud ning maha hakkab langema.

Seejärel hakkab soodsa pinnase korral taastuma okaspuumets, mis ei lase läbi enam piisavalt valgust, et uuesti arenev lehtpuumets saaks esile pürgida. Kui okaspuud vananevad, hakkab tsükkel jälle otsast peale.

Kui metsaomanik tahab okaspuude osakaalu tähtsust metsas suurendada, siis oleks vajalik soovitud puuliik peale raietegevust metsamaale istutada ning vohava lehtpuistu osakaalu võsaraie näol piirata.

Miks siis inimesed plakatitega tänavale tulevad, et raietegevuse vastu meelt avaldada?

Ega metsaomanikud tänaval plakatitega ei vehigi. Plakatitega vehivad tänaval inimesed, kes ei ole ise metsaomanikud!

Näiteks on üks Eesti muusik avaldanud avalikus meedias suurt nördimust, kuna tema maamaja ümber teostati raietöid ja selle tulemusel ei tunne ta enam, et elaks metsas.

Kui ta oleks lisaks maamajale ka seda ümbritseva metsakinnistu ära ostnud, siis ei oleks põhjust sellest rääkida. Kuna ta seda ei teinud, siis on ju mets kellegi teise oma, kes majandab seda oma parima äranägemise järgi ning toetub selles tegevuses kehtivale metsaseadusele.

Mida arvata sellest, et 1920. aasta alguses oli metsa pindala Eestis oluliselt väiksem ja siis võideldi põllumaade metsastamise vastu?

Sel hetkel ei müüdud meie poodides Hispaaniast pärit kurki ega Egiptuses kasvatatud kartulit. Tähendab, et põllumaal oli suur osatähtsus. Võibolla isegi suurem, kui metsamaal.

Hilisemal Nõukogude ajal tegeleti Eestis samuti aktiivselt põllumajandusega. Paljud meie isad teavad ju rääkida meeleolukaid lugusid sellest, kuidas Leningradi turul enda kasvatatud kultuuridega kauplemas sai käidud.

Lisaks tegeleti Nõukogude ajal ka massiliselt metsade istutamisega. Koolilapsi veeti näiteks kohustuslikus korras metsa istutustöid tegema.

Tänapäeval on kohaliku põllumajanduse osakaal vähenenud ning selle maa on enese alla haaranud mets.

Vaadakem kasvõi Võrtsjärve ümbrust. Olen ise sealtkandist pärit ja mäletan, et toonastel kolhoosiaegsetel viljakatel põldudel vohavad tänapäeval täies elujõus kuusikud ja kaasikud.

Seega on metsa pindala tõesti viimastel aastakümmnetel oluliselt kasvanud. Tänaseks päevaks on suur osa sellest metsast küpseks saanud ja majandusmetsade eesmärk ongi arendada majandust. Niikaua kui inimkond kasutab puidutooteid, see tegevus jätkub. 

Vaadates kõiki neid sadama poole vuravaid puidukoormaid, tekib küsimus, et kuhu see puit laevadega liigub ja mis sellest siis edasi saab?

Laevatatav puit on suures osas paberipuu ning liigub Soome ja Rootsi paberitööstustesse. Ega okaspuu ümarpalgi osakaal ei olegi sealhulgas väga suur. Eestis on siin endal suured saeveskid, kes seda materjali vajavad.

Milliseid kitsaskohti Teie hetkel kehtivas metsaseaduses näete?

Esmalt räägiks siis näiteks veekaitsevööndist. Veekogude ääres on raie teostamisel nõue, et 10 meetri ulatases veekogu kaldajoonest tuleb metsa majandada püsimetsana. See tähendab siis seda, et lageraie on keelatud. Seda siis selleks, et mitte häirida veekogudes ja nende ümbruses elutsevate eluvormide harjumuspärast elutegevust.

Tihtilugu on tegu küpse metsaga, mis peale tuulevarju pakkuva puistu eemaldamist peatselt ise sinna jõkke langeb. See omakorda tekitab voolavates veekogudes voolutakistusi ning hullemal juhul ka piirkonda hõlmavatel maadel üleujutusi. Lisaks muidugi kaldajoone muutumisel tekkiv mõju kohalikule ökosüsteemile.

Teiseks lubab tänane sanitaarraie kord teil küll haigeid puid metsas maha raiuda, kuid ei võimalda ligipääsuteede rajamist. Kuidas te oma küttepuud siis metsast kätte saate?

Lisaks siis juba eelnevalt kirjeldatud olukord, kus naaber sõltub naabri raietegevusest ja seeläbi võib tekkida olukord, kus peate ise naabri raielangi täis istutama, et oma metsa raiuma hakata.

Lõpetuseks üks eriti kurioosne näide, kus teede ja sildade säilimise nimel on seatud metsaveokitele kaalupiirang 44 tonni. Aga kui metsafirma riigile selle ülekaalus veoki eest raha maksab, siis võib see liigelda täismassiga ~52 tonni.

Kas see tähendab siis seda, et raskem kui 44 tonni kaaluv masin lõhub teid ja kujutab ohtu sillakonstruktsioonidele aga kui te selle eest riigile maksate, siis ei mõju selle masina kaal enam meie teededele sugugi? Siin on midagi väga valesti!

Olen pikka aega metsanduses töötanud ja näinud, et iga valitsus teeb metsaseaduses teatud muudatusi. Selge on see, et kunagi ei ole kõik osapooled nende otsustega rahule jäänud ega vist jäägi.

Lõpetuseks võiks siis väita, et tänane raietegevus ei ohusta kuidagi meie, kui metsarahva identiteeti?

Tänane raietegevus ei ole midagi enneolematut. Kui mets on küps, siis võib seda majandada! Pöörakem rohkem tähelepanu metsa uuendamisele ja hooldamisele peale raiet ning teie lapselapsed teenivad sellest metsast taaskord tulu!

Peale raietööde teostamist taas-istutage raiutud puuliigid ja hoolitsega selle eest, et pealekasvav võsa saaks eemaldatud. Inimese abi on sellistel juhtudel ainult tervitatav ning kiirendab metsa uuenemist.