Metsa uuendamine

Metsa uuendamine osutub hädavajalikuks siis, kui soovid ka tulevikus oma metsamaad jätkusuutlikult edasi majandada. Vajadus uuendamiseks tekib tavaliselt peale lageraiet. Mets loetakse uuenenuks, kui metsamaal kasvab noorendik, mis on vähemalt 0,5 – 1,5m kõrgune (olenevalt puuliigist) ning koosneb kasvukohale sobivast puuliigist või -liikidest.

Metsa uuendamine toetuse abil

Metsa uuendamine on võimalik ka toetuse abil. Toetust jagatakse istikute soetamiseks ja istutustööde korraldamiseks. Lisaks veel maapinna ettevalmistamiseks ja uuendatud noorendike hooldamiseks. 

NB: Uuendustööd peavad olema teostatud ennem taotluse esitamist!

Alates 2020. aastast saab toetust taotleda vaid metsaühistu, kellel on taotluse esitamise kuule eelneva kuu esimese päeva seisuga vähemalt 200 liiget. Metsaühistu võib küsida toetust oma liikmetele kuuluva metsamaa kohta. Erametsaomanikul on võimalus liituda sobiva metsaühistuga ja saada toetust ühistu kaudu. Metsa uuendamiseks toetuse taotlemiseks on üksikasjalik info välja toodud Erametsakeskuse koduleheküljel - metsa uuendamise toetus.

Metsamaa ettevalmistamine

metsa uuendamineEt tärkaval puul oleks arenguetapi alguses valguse nimel vähem konkurente, valmistatakse maapind ennem istikute istutamist selleks ette. Seega on hiljem metsamaad hooldades lihtsam istikuid ka üles leida. Samuti valmistatakse maapind ette ennem looduslikku seemnete külvi või juhul, kui jäädakse lootma, et toimub looduslik metsa uuenemine.

Maapinna ettevalmistamiseks on erinevaid võimalusi:

  • Kobestamist kasutatakse normaalse niiskusega või kuivematel metsamaadel. Sellise tegevuse tagajärjel seguneb aluspinna muld maapinnal asuva huumusekihiga.
  • Istikuvaod aetakse adraga sisse liigniisketel metsamaadel ning istikud istutatakse või külvatakse vagude harjale.
  • Kõrgendikud kuhjatakse märjematel aladel, kuhu istutatakse seejärel istikud.
  • Metsalapid on kasutusel värskelt raiutud metsades. Vastavalt lapi viljakusest, oleneb ka selle suurus. Lappidele istutamisel tuleks jälgida, et taimede juured ulatuksid piisavalt sügavale, kuna huumuserikas pealiskiht võib kiiresti kuivada ning taimed seetõttu välja surra.

Metsa külvamine

Metsa külvamine on kasutusel kivistel või värskelt ettevalmistatud metsamaadel. Külvamise eeliseks on selle kiirus, ühildamine metsamaa ettevalmistamisega ja hind. Võrreldes metsa istutamisega on külvamine oluliselt odavam tegevus.

Metsa külvamise suurimaks puudusteks on hilisem suurenenud hooldamisvajadus, mis toob võrreldes istutamisega kaasa ka suuremad hoolduskulud.

Metsa külvamisel tuleks eelistada kohalikku päritolu seemet. Enimlevinud puuliikide seemneid müüb Eestis RMK. Seemnete ostmisel tuleks ka meeles pidada seda, et mõningad seemneliigid võivad pikaaegsel säilitamisel kaotada oma idanemisvõime.

Väiksematel aladel võib külvata ette valmistatud vaoharjadele. Suurematel raiesmikel tuleks ette valmistada külvilapid.

Istikute istutamine

Istikute istutamine on kasutusel kuivematel metsamaadel, kus idanemistingimused on kesised. Samuti viljakatel maadel, kus vohav rohttaimestik või tärkav võsa võib varjata vajaliku valguse.

Istutamise suurimaks puuduseks on suur töömaht ja sellest tingitud kulukus. Istutatavad taimed on tavaliselt kas suletud juurekavaga potitaimed 1-2 aastased või siis paljasjuursed 1-2 aastased seemikud ja 2-4 aastased istikud.

Potitaimi võiks istutada vähem viljakatele ning ette valmistatud metsamaadele. Paljasjuursed taimed sobivad hästi viljakatele ning normaalse niiskustasemega raiesmikele.

Taimede istutamisel kasutatakse labidaauku või siis labidaga maapinda süvendatud kiilauku. Pane tähele, et istikute juured jääksid maapinnas sirgeks ja saaksid maapinnaga tugeva kontakti.

Metsa uuendamine istutamise või külvamise läbi on mõistlik just paremates kasvukohtades. Muudel juhtudel võiks kasutada looduslikule uuendusele kaasaaitamist või jätta raiesmik looduslikule uuenemisele.

Istutusjärgne hooldus

metsamajandamiskavaKuni 5 aastasete puude hooldamise eesmärgiks on nende valgus- ja toitetingimuste parandamine. Esimestel aastatel ohustab istikuid kõige rohkem vohav rohttaimestik. Seda saab maha niita, kitkuda või siis ära tallata. Vali ohutuim viis, et säästa istikuid.

Kui kuuseistikute ladvavõrse kasvab kiiremini kui külgmised oksad, siis on kasvutingimusteks vajalik valgus olemas. Juhul kui külgnevad oksad kasvavad kiiremini kui ladvavaõrse, tuleks viivitamatult mõelda valgustingimuste parandamisele. 

Alla meetriste kuuskede külmakahjustuste vältimiseks võid nende vahele jätta kasvama üksikud lehtpuud. Lehtpuude võrastik aitab vältida soojuse hajumist ja külmakahjustuste osakaalu. 

Männinoorendikest tuleks kindlasti välja raiuda looduslikult uuenenud haavad, kuna need annavad männile edasi haigusi.

Looduslik metsa uuenemine

Looduslik metsa uuenemine tähendab seda, et raiesmikul taastuvad seal kasvamiseks kohanenud puuliigid. Loodusliku uuenemise soodustamiseks tuleks raietööde käigus kasvama jätta 20-70 seemnepuud hektari kohta. Seda muidugi juhul, kui raiutavas metsas on hea tüvevormiga terved seemnepuud olemas. 

Männiraiesmikel kasvama hakkavat uuendust aita kaasa lehtpuude välja raiumisega. Looduslik metsa uuenemine on odavaim viis, kuid ei pruugi olla kõige õigem valik. 

Võib juhtuda, et seemnepuid ei ole piisavalt, või nende seemned lihtsalt ei idane. Tähele tuleks panna seda, et mets peab olema uuenenud viie aasta jooksul peale selle raiumist või hukkumist.

Metsaomanik peaks hoolega jälgima ka soovitud puuliigi seemneaastat. Selleks tuleks ennem raietöödega alustamist vaadelda raiealal kasvavate okaspuude võrastikke. Kui tegu peaks olema vaheaastaga ja seemnepuud ei ole hetkel võimelised seemendama, võib raiesmikul vohama hakata rohttaimestik ning lehtpuuvõsa.

Metsa peetakse uuenenuks, kui raiesmikul domineerivad taaskord kasvukohale sobivad puuliigid, mis suudavad taastoota põlvkonna uut metsa.

 

 

Samal teemal:

Metsa müük ja tulumaks aastal 2020
Kuidas müüa metsa?
Metsamaa ja metsa hind aastal 2020
Raieõiguse müük fikseeritud hinna või väljatuleku alusel
Metsamajandamiskava koostamine
Metsaraie teenus metsaomanikule

Metsamaa ja metsa ost üle Eesti
Raieõiguse ost ja metsaraie

Metsa uuendamine on metsaomaniku kohustus