Metsa uuendamine pärast raiteööde lõppemist

Metsa uuendamine on hädavajalik juhul, kui tahad oma metsamaad jätkusuutlikult edasi majandada. Vajadus uuendamiseks tekib tavaliselt peale lageraiet - erinevates kasvukohatüüpides.

Metsamaa ettevalmistamine

Et tärkaval puul oleks arenguetapi alguses valguse nimel vähem konkurente, valmistatakse maapind ennem istikute istutamist selleks ette. Seega on hiljem metsamaad hooldades lihtsam istikuid ka üles leida. Samuti valmistatakse maapind ette ennem looduslikku seemnete külvi või juhul, kui jäädakse ootama looduslikku uuenemist.

Maapinna ettevalmistamiseks on erinevaid võimalusi:

  • Kobestamist kasutatakse normaalse niiskusega või kuivematel metsamaadel. Sellise tegevuse tagajärjel seguneb aluspinna muld maapinnal asuva huumusekihiga.
  • Istikuvaod aetakse adraga sisse liigniisketel metsamaadel ning istikud istutatakse või külvatakse vagude harjale.
  • Kõrgendikud kuhjatakse märjematel aladel, kuhu istutatakse seejärel istikud.
  • Metsalapid on kasutusel värskelt raiutud metsades. Vastavalt lapi viljakusest, oleneb ka selle suurus. Lappidele istutamisel tuleks jälgida, et istikute juured ulatuksid piisavalt sügavale, kuna huumuserikas pealiskiht võib kiiresti kuivada ning taimed välja surra.

Metsa külvamine

Metsa külvamine on kasutusel kivistel või värskelt ettevalmistatud metsamaadel. Külvamise eeliseks on selle kiirus, ühildamine metsamaa ettevalmistamisega ja hind. Võrreldes metsa istutamisega on külvamine oluliselt odavam tegevus.

Metsa külvamise suurimaks puudusteks on hilisem suurenenud hooldamisvajadus, mis toob võrreldes istutamisega kaasa ka suuremad hoolduskulud.

Metsa külvamisel tuleks eelistada kohalikku päritolu seemet. Enimlevinud puuliikide seemneid müüb Eestis RMK. Seemnete ostmisel tuleks ka meeles pidada seda, et mõningad seemneliigid võivad pikaaegsel säilitamisel kaotada oma idanemisvõime.

Väiksematel aladel võib külvata ette valmistatud vaoharjadele. Suurematel raiesmikel tuleks ette valmistada külvilapid.

Istikute istutamine

metsa uuendamineIstikute istutamine on kasutusel kuivematel metsamaadel, kus idanemistingimused on kesised. Samuti viljakatel maadel, kus vohav rohttaimestik või tärkav võsa võib varjata vajaliku valguse.

Istutamise suurimaks puuduseks on suur töömaht ja sellest tingitud kulukus. Istutatavad taimed on tavaliselt kas suletud juurekavaga potitaimed 1-2 aastased või siis paljasjuursed 1-2 aastased seemikud ja 2-4 aastased istikud.

Potitaimi võiks istutada vähem viljakatele ning ette valmistatud metsamaadele. Paljasjuursed taimed sobivad hästi viljakatele ning normaalse niiskustasemega raiesmikele.

Taimede istutamisel kasutatakse labidaauku või siis labidaga maapinda süvendatud kiilauku. Pane tähele, et istikute juured jääksid maapinnas sirgeks ja saaksid maapinnaga tugeva kontakti.

Istutusjärgne hooldus

Kuni viie aastasete puude hooldamise eesmärgiks on nende valgus- ja toitetingimuste parandamine. Esimestel aastatel ohustab istikuid kõige rohkem vohav rohttaimestik. Seda saab maha niita, kitkuda või siis ära tallata. Vali ohutuim viis, et säästa istikuid.

Kui kuuseistikute ladvavõrse kasvab kiiremini kui külgmised oksad, siis on kasvutingimusteks vajalik valgus olemas. Juhul kui külgmised oksad kasvavad kiiremini kui ladvavaõrse, tuleks viivitamatult mõelda valgustingimuste parandamisele. 

Alla ühe meetriste kuuskede külmakahjustuste vältimiseks võid nende vahele jätta kasvama üksikud lehtpuud. Lehtpuude võrastik aitab vältida soojuse hajumist ja külmakahjustuste osakaalu. 

Männinoorendikest tuleks kindlasti välja raiuda looduslikult uuenenud haavad, kuna need annavad männile edasi haigusi.

Looduslik uuenemine

Looduslik uuenemine tähendab seda, et raiesmikul taastuvad seal kasvamiseks kohanenud puuliigid. Loodusliku uuenemise soodustamiseks tuleks raietööde käigus kasvama jätta 20-70 seemnepuud hektari kohta. Seda muidugi juhul, kui raiutavas metsas on hea tüvevormiga terved seemnepuud olemas. 

Männiraiesmikel kasvama hakkavat uuendust aita kaasa lehtpuude välja raiumisega. Metsa looduslik uuenemine on odavaim viis, kuid ei pruugi olla kõige õigem valik. 

Võib juhtuda, et seemnepuid ei ole piisavalt, või nende seemned ei idane jne... Tähele tuleks panna seda, et mets peab olema uuenenud viie aasta jooksul peale selle raiumist või hukkumist.

Metsaomanik peaks hoolega jälgima ka soovitud puuliigi seemneaastat. Selleks tuleks ennem raietöödega alustamist vaadelda raiealal kasvavate okaspuude võrastikke. Juhul kui on tegu vaheaastaga ja seemnepuud ei ole hetkel võimelised seemendama, võib raiesmikul vohama hakata rohttaimestik ning lehtpuuvõsa.

Metsa peetakse uuenenuks, kui raiesmikul domineerivad taaskord kasvukohale sobivad puuliigid, mis suudavad taastoota uue põlvkonna metsa.

Metsauuenduste planeerimisel ja teostamisel küsi nõu kogenud metsafirmalt